Esimene Volkswageni linnamaastur loodi pool sajandit tagasi

Volkswagen on maastureid tootnud oma tegevuse algusest peale. Pärast II maailmasõja lõppu arvati seda tüüpi Wehrmachti motoriseeritud üksustega seostatud sõidukid aga populaarsete reisijate mudelite kasuks ettevõtte valikust täielikult välja. Selle idee taaselustas alles 1960. aastate lõpus Gustav Mayer, kes oli tol ajal Volkswageni väikeste tarbesõidukite divisjoni peainsener. Lisaks inseneri ametile on ta ka innukas maanteerändur, olles teinud üle Sahara kõrbe kokku üheksa korda, millest esimene tehti juba 1968. aastal. Meyeril on võimalus reisida paljudesse mujale üle maailma ning ta satub sageli keerulistele teedele, kus 4x4 ja ekstra kliirens tuleks palju kasuks. Ta jagab oma ideed kolleegi inseneriga. Henning Duekstein ja 1975. aasta jaanuaris nad alustasid esimese tehases toodetud nelikveolise kaubiku väljatöötamist. Toona polnud see projekt veel Volkswageni tippjuhtkonnale teada, mis tähendas, et kaks inseneri tegelesid selle kallal praktiliselt vaid vabal ajal, kasutades tehases mis tahes osi, mis neile kätte sattusid garnitura chiuloasa elring pret.

Esimene Volkswageni linnamaastur loodi pool sajandit tagasi

Maasturi prototüüp põhineb Volkswagen T2-l ja selle jõuallikaks on 2,0-liitrine õhkjahutusega neljasilindriline mootor, mis toodab 70 hobujõudu kiirusel 4200 p/min. Kasutatakse poolautomaatset käigukasti, mis on disainilt sarnane Stickshifti automaatmoodulile, mis on paigaldatud mõnele Volkswageni seeriamudelile. See tähendab, et käike vahetatakse käsitsi, kuid pöördemomendi muundur kaotab vajaduse siduripedaali järele.

Tavalistes sõidutingimustes suunatakse jõud ainult tagaratastele, kuid salongi sisse paigaldatud spetsiaalne hoob võimaldab juhil esidiferentsiaali sisse lülitada ka sõidu ajal. Veotelje paigaldamine esipõrandapaneelide alla nõuab mitmeid muudatusi, aga ka kogu küttesüsteemi ümberpaigutamist. Vedrustus on kohandatud kasutamiseks ebatasasel maastikul ning kaubiku olulised mehaanilised komponendid on kaitstud paksude esi- ja tagaplaatidega. Väljalasketoru on integreeritud tagumise põrkeraua küljele ning esirauda tõstetakse umbes 8 cm võrra, mis annab kaubiku pealelööginurgaks 30,5 kraadi ja väljumisnurgaks 22,5 kraadi. Kliirensit on suurendatud 16-tolliste terasvelgede ja kõrge profiiliga rehvide paigaldamisega. Kuni 50 cm veetakistuste tõrgeteta ületamise tagamiseks on suurendatud poritiibade välimist ja sisemist osa. Maasturi maksimaalne kiirus ulatub tasasel maastikul 120 km/h.

Kuigi enamik T2-sid hakati esirataste ketaspiduritega varustama juba 1971. aastal, varustati nelikveoline mudel trummelpiduritega. Huvitaval kombel saab käsipidurit rakendada igale tagarattale eraldi. 1975. aasta detsembris Esimene punase ja valge värviga maastikusõiduki prototüüp saadeti testimisele Alžeeriasse, kus Meyer sai seda perega puhkusel olles Sahara kõrbes katsetada. Jõuülekanne pole kaugeltki täiuslik, kuid kaubiku maastikuvõimekus on muljetavaldav.

1976. aasta alguses Volkswageni tegevjuht Tony Schmücker lõpetas aga projekti, kuid Mayer ja Duxstein otsustasid jätkata, mille tulemusena ehitati veel mitu prototüüpi. Volkswageni firmaarhiivi andmetel kuni 1978. a. Kokku ehitati viis nelikveolist mudelit, sealhulgas Westfalia matkaauto.

Huvitav on märkida, et 1978. aastal, kui Volkswagen esitles Saksa armee insenerikomisjonile oma sõjaväemudelit Iltis, näidati seal ka üht viiest T2 maastikusõidukite prototüübist. Demonstratsioonil osalesid mõlemad sõidukid, mille kaubik osutus maastikul võimekamaks kui ette nähtud esimootoriga kolleeg, kuid kõigele vaatamata ei saanud see seeriatootmiseks taas rohelist tuld. Kui sarnast projekti oleks kümmekond aastat varem Volkswageni tegevjuhile esitletud, oleks see tõenäoliselt saanud tootmisvaliku osaks, kuid 1970. aastatel olid ettevõtte prioriteedid teised.

Lõpuks õnnestus Mayeri ja Duchsteini idee 1984. aastal praktilise teostuseni jõuda. seeriatootmise Volkswagen Vanagon Syncro debüüdiga. See töötati välja Austria ettevõtte Magna Steyri abiga ja erineb tehniliselt suuresti eksperimentaalsest T2-st, kuid nelikveolise kaubiku üldidee jääb samaks.

Autovaruosad AutoPower
Autovaruosad AutoPower

Maasturi prototüüp põhineb Volkswagen T2-l ja selle jõuallikaks on 2,0-liitrine õhkjahutusega neljasilindriline mootor, mis toodab 70 hobujõudu kiirusel 4200 p/min

Tavalistes sõidutingimustes suunatakse jõud ainult tagaratastele, kuid salongi sisse paigaldatud spetsiaalne hoob võimaldab juhil esidiferentsiaali sisse lülitada ka sõidu ajal