Eu lit Mark zien, ka 60 nos nos registro, na sua interpretação: "Audi muss ein Problem haben."

60 aastat tagasi algas Ingolstadtis uus ajastu: esimene Audi pärast Teist maailmasõda veeres 13. augustil 1965 tootmisliinilt maha. Sellega taaselustas Auto Union GmbH traditsioonilise Audi kaubamärgi pärast veerand sajandit kestnud pausi. Nimi ise pidi viitama sellele, et mudel esindas tehnoloogilist läbimurret: see oli brändi esimene Audi auto neljasilindrilise neljataktilise mootoriga. Sisemiselt F 103 nime all tuntud Audi saavutas tohutu edu ja lansseeris terve mudeliseeria, mida disaini ja tehnoloogia edasiarendamisega toodeti kuni 1972. aastani magazin de piese auto online.

Eu lit Mark zien, ka 60 nos nos registro, na sua interpretação: "Audi muss ein Problem haben."

Kui „uus Audi” – nagu seda Frankfurdi IAA rahvusvahelisel autonäitusel maailmaesmaesitlusega kaasnenud pressiteates nimetati – 1965. aastal turule toodi, sattus tänase AUDI AG eelkäija Auto Union GmbH raskesse majanduslikku olukorda. Ettevõte oli kindlasti raskete aastatega harjunud; lõppude lõpuks polnud uus algus pärast Teist maailmasõda sugugi lihtne: Saksamaa oli varemetes, Saksi Auto Union AG oli laiali läinud ja sellel polnud tulevikku. Selles sõjajärgses segaduses kolisid endised Auto Unioni töötajad läände ja asutasid 1949. aastal Ingolstadti keskse varuosade lao, hilisema Auto Union GmbH. Noor ettevõte alustas autode tootmist; selle esimesed mudelid, mootorrattad ja kaubikud DKW kaubamärgi all nautisid taastumise ja majandusime ajal tugevat müüki.

Rahvastiku jõukuse kasvades kasvasid ka inimeste ootused uute autode suhtes. 1960. aastate keskpaigaks peeti sõjaeelsel tehnoloogial põhinevaid DKW mudeleid vananenuks – DKW kaubamärki peeti juba "aegunuks". Eelkõige viis müügi pideva languseni pikaajaline kahetaktilise mootori kasutamine: Auto Unioni viimane kahetaktiline mudel, DKW F 102, müüs oma moodsast disainist hoolimata väga halvasti. Seega langes Ingolstadtis asuv Auto Union GmbH 1960. aastatel tõsistesse kriisidesse. Samal ajal toimusid muutused ka ettevõtte struktuuris. Daimler-Benz AG, mis oli Auto Unioni omanik aastatel 1958–1964, müüs järk-järgult oma aktsiad Wolfsburgis asuvale Volkswagenwerk AG-le, mis omakorda viis tootmisvõimsuse parema kasutamiseni. VW Beetle osutus nende turbulentsete aegade esimeseks päästjaks: aastatel 1965–1969 pandi Ingolstadtis kokku ligi 348 000 Volkswagen 1200/1300 eksemplari.

„Uus Audi” loob uusi tehnoloogilisi ja majanduslikke trende

Endise omaniku, Daimler-Benz AG, 1960. aastate alguses tehtud otsus osutus ettevõtte tuleviku jaoks veelgi määravamaks: selle otsusega varustati oma tütarettevõtet neljataktilise mootoriga. Stuttgardis asuv ettevõte saatis Ingolstadti insener Ludwig Krausi, kellest sai hiljem peaarendaja. Kraus viis uue mootori Auto Unionis seeriatootmisse, pannes sellega aluse Ingolstadti esimesele neljataktilise mootoriga autole. „Uus Audi“ toodi turule 1965. aastal – 25 aastat pärast seda, kui viimane Audi 920 veeres 1940. aastal Saksimaal Zwickaus tootmisliinilt maha pärast sõjaga seotud tootmise seisakut ja 55 aastat pärast esimese Audi auto, Audi Type A 10/22 hj, tarnimist.

Ingolstadtis soovis ettevõte uue mudeli nimega tehnoloogilist muutust nähtavaks teha. Brändi „DKW” seostati alati tihedalt kahetaktilise mootoriga, seega ei kasutatud seda enam Auto Union GmbH toodetud sõidukite puhul. Selle asemel sai uus auto sõjaeelsest ajast tuttava nime „Audi” – algselt ilma igasuguste lisaliidete ja oma mudelitähistuseta. Autot kavatseti müüa Auto Unioni „Type Audi” nime all; sisemiselt jätkati tähistuste nomenklatuuri: DKW F 102-st sai F 103. Sellest „algajast” sai seejärel terve mudeliseeria rajaja.

Ajaloolase seisukohast tundub eriti oluline veel üks detail: uue auto nimi on puhas mudelinimetus; ettevõtte nimi 1965. aastal jäi Auto Union GmbH-ks. AUDI AG asutati vaid 20 aastat hiljem, 1985. aastal; sellest ajast alates on ettevõte ja selle tooted kandnud sama lühikest ja meeldejäävat nime: Audi.

Perekonna laienemine: esimesest Audist saab terve mudeliperekond

Lisamudelite ja võimsustasemete tulekuga liitusid uue Audiga Audi 80, Audi Super 90, Audi 75 ja Audi 60. Ainult esimesel Audil ei olnud kogu tootmisperioodi vältel lubatud tähist „72“. Klientide ja ajakirjanduse seas tunti seda mitteametlikult vaid kui „Audi 72“ või „Audi (72 hj)“. Uus Audi veeres konveierilt maha 1965. aasta augustis. Alates 1966. aasta kevadest oli see saadaval ka universaalkerega, mida Volkswagen nimetas „Variantiks“. Sedaanmudelid olid saadaval kahe- ja neljaukseliste versioonidena ning lisavarustusena sai tellida kõrgema varustustaseme – järelliitega „L“. 1966. aastal liitus seeriaga 80 hj Audi 80 ja varsti pärast seda toodi tippmudelina turule rikkalikult varustatud Audi Super 90. Selle visuaalseks eristuseks teistest mudelitest olid standardsed kroomelemendid poritiibadel ning suurema mootori ja 90 hj abil saavutas see tippkiiruse üle 160 km/h – tolle aja kohta auväärne näitaja. 1968. aastal täiendas valikut 55 hj Audi 60 ning Audi 75 asendas 72 ja 80 hj variandid.

Sõjajärgse Audi reklaamides nimetati seda „keskmise rõhu mootoriks“, sest 1,7-liitrine mootor oma 11,2:1 surveastmega oli tolleaegse tüüpilise bensiinimootori ja diiselmootori vahepealne. See oli ka pikem kui DKW kolmesilindriline mootor – uue Audi aluseks olnud DKW F 102 tuli pikendada 100 millimeetri võrra ja radiaator paigaldati mootori suhtes vasakule nurga alla. F 102 kroomvõres leiduvate ümarate esitulede asemel olid Audil veidi laiemas mustas radiaatorivõres ristkülikukujulised esituled. Standardvarustuses oli neljakäiguline roolil vahetatav käigukast; automaatkäigukasti selles seerias ei pakutud. Nagu eelkäijal DKW F 102-l, olid ka uuel Audil käigukasti sisse paigaldatud ketaspidurid. Kahetaktilise mootori loobumine avaldas silmatorkavat mõju: esimese kolme kuuga toodeti 16 000 uut Audit.

Seitsmeaastase tootmisperioodi jooksul muudeti F 103 mudelit vaid veidi. 1970. aasta mudeliks said kõik mudelid vastassuunas pöörlevate asemel paralleelselt töötavad klaasipuhastid ja uuendatud armatuurlaua. Kliendid said nüüd lisatasu eest tellida ka madala käiguga käigukasti tavalise roolil oleva käigukangi asemel. 1970. aasta suvel viidi sedaani kütusepaagi täiteava tagant paremale tagapaneelile. Tagatuled põhinesid stiililiselt Audi 100 omadel, mida oli toodetud alates 1968. aastast ja mis tähistasid Audi eduka C-seeria algust.

Auto Unioni „Audi tüüpi” mudelit toodeti kuni 1972. aasta suveni. 1972. aasta keskel järgnes sellele täielikult ümberkujundatud Audi 80. F 103 perekonna väikseim mudel, Audi 60, sai edukaimaks; enam kui pooled kõigist toodetud esimese põlvkonna Audi mudelitest (416 852 sõidukit) olid Audi 60 ja Audi 60 L: kokku 216 987 ühikut. Ainuüksi müüginumbrid näitavad selle auto olulisust nelja rõngaga kaubamärgi jaoks. See tähistas ettevõtte jaoks tehnilist ja majanduslikku pöördepunkti. Uus Audi ja selle perekonna liikmed äratasid aastatel 1965–1972 nii suurt huvi, et nad mitte ainult ei pannud aluse teedrajavale Audi mudelivalikule, vaid aitasid ka Auto Unionil taas eduteele jõuda ja aitasid seega kaasa Audi kaubamärgi pikaajalisele iseseisvusele Volkswageni kontsernis.

Autovaruosad AutoPower
Autovaruosad AutoPower

Kui „uus Audi” – nagu seda Frankfurdi IAA rahvusvahelisel autonäitusel maailmaesmaesitlusega kaasnenud pressiteates nimetati – 1965

Rahvastiku jõukuse kasvades kasvasid ka inimeste ootused uute autode suhtes